Arvamuslood - Võta Vett Vahele

Spetsialistide arvamuslood

Toitumisnõustaja arvamuslugu: alkoholi tarbimisel säilita kehas veetasakaal

Eesti Toitumisnõustajate Ühingu juhatuse liige Külli Holsting annab soovitusi, kuidas ennetada alkoholi liigtarbimist ja säilitada alkoholi tarbimisel kehas veetasakaal.

Veetasakaalu hoidmiseks tuleks Holstingu sõnul pidada silmas, et alkohol on oma olemuselt diureetikum ehk sel on kehast vett väljutav toime. Seetõttu tuleks alkoholi tarbides juba varakult mõelda selle peale, kuidas organismi veepuuduse eest kaitsta. “Keha jaoks on vesi äärmiselt vajalik komponent ja pole erilist vahet, kas tegemist on kraanivee või pudelisse villitud joogiveega, peamine, et see oleks puhas ja pakutud puhastest nõudest,” lausus Holsting.

Holsting selgitas, et inimene tunneb janu viivitusega, mistõttu tuleks juua vett ennetavalt. “Kui janu on käes, on veevajadus läinud nii suureks, et keha annab juba häiret. See, miks soovitatakse päeva jooksul vett lonkshaaval juua, ongi janutunde ennetamiseks,” selgitas ta.

Alkoholi kõrval on olulisel kohal vesi, aga ka teised vähese suhkruga veebaasil valmistatud joogid, mis aitavad suurendada vee kogust organismis. Holstingi sõnul sobib alkoholi kõrvale hästi ka mineraalvesi või lihtsalt kergelt soolane vesi, et taastada elektrolüütide ehk vees lahustunud mineraalainete taset.

Vajadusele juua alkoholi kõrvale vett juhib tähelepanu ka Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu kampaania “Kui võtad, võta vett vahele!”. Holsting ütles, et vee joomine alkoholi kõrvale on üks võimalik abinõu mõistlikuma alkoholitarbimise poole. “Kindlasti on see üheks võimaluseks, kuidas juhtida tähelepanu ja pidurdada suuremat tarbimist,” nentis ta.

Kuigi teadlikuma alkoholitarbimise kohta liigub Holstingu sõnul palju infot, mis jõuab ka erinevate eagruppideni, on peamiseks raskuseks selle teadmise jõudmine käitumisse. “Siin tulevad esile samasugused probleemid nagu ka toitumise puhul: me anname paljuski voli oma emotsioonidele ehk me ei teadvusta, miks me nii käitume,” lausus Holsting.

Ületarbimisest hoidumiseks soovitab Holsting lisaks veejoomisele pidada kinni soovituslikest alkoholiühikutest. Soovituslike normide järgi on üks ühik 10 g absoluutset alkoholi ehk 20–25 g viina, 300 ml õlut või 100 ml veini. Naistele on lubatud kaks ja meestele kolm ühikut päevas, seejuures on kolm päeva nädalas soovituslik jätta alkoholivabaks.“ Alkoholi mõju on aga vägagi individuaalne, seda mõjutab sugu, vanus, geneetika ja võimalikud terviseprobleemid, seega peab iga inimene hindama oma seisundit kindlasti ka ise,” rõhutas Holsting.

Lugu ilmus aastal 2017 Delfis.

Toomas Tiivel: Piirangud alkoholile - on sellel mõte? Ehk hoopis juua targalt?

Alkohol on käinud eluga pikalt kaasas, kultuuriga selle üsna algusest peale. Alguses pigem raviotstarbe või rituaalse tähendusega. Mina näen selles täiesti loomulikku elu osa, lihtsalt nõnda on. Kuid nii nagu süüa, riietuda ja üldse elada on võimalik kvaliteetsemalt ja kultuursemalt, kusjuures see ei ole kindlasti seotud jõukusega, nii on ka võimalik juua kultuurselt. See on kultuuri osa, mis settinud läbi aja.Alkoholi valmistamine on omane paljudele vanadele kultuuridele. Vihjeid sellele on isegi loomariigis, kus mitmed loomaliigid lasevad taimedel või nende osadel käärida, et siis valminud produktist erilist naudingut saada. Inimeste puhul võiks arvata, et see on enam-vähem sama vana kui meie mingilgi määral paiksemaks saanud eellaste paiksus. Alkoholi valmistamiseks nimelt kulub aega. Kui aga alkoholitootmine on ühine paljudele kultuuridele, keemia on ju sama, siis see, kuidas seda täpsemalt tehti, millest ning mis puhuks, peegeldab eri kultuuride geograafilisi, kultuurilisi, religioosseid ja sotsiaalseid tingimusi ning eripärasid.

Selle rolli kohta, mis alkoholil oli kõikvõimalikes tseremooniates, on suur hulk dokumenteeritud näiteid. Seda tarbiti mälestustseremooniatel, jumalatele või oma esivanematele ohverdamistel, vapruse ja kindlameelsuse saamiseks enne lahingusse minekut, võidu pühitsemisel, enne vaenu väljakuulutamist ja ametlikke hukkamisi, truudusevande andmisel, sünnitseremooniatel, abiellumisel, lahkumistel, taasühinemistel, surma korral ja pidutsemisel. Alkoholiga saadi inspiratsiooni, näidati külalislahkust ning tõrjuti väsimust. Loomulikult oli palju kuritarvitamisi. Märkimisväärne on, et ulatuslikke kampaaniaid alkoholitootmise ja –tarbimise vastu eesmärgiga see ära keelata, on arhiivides kirjas vähemalt sada 2500 aasta jooksul. Ühine on neile see, et mitte ükski neist pole olnud edukas.Olen lapsepõlvest peale tahtnud teada, mis täpselt on minu taldrikus ja mis on minu klaasis. Mulle on see huvitav. Pelgalt vaid selgitus, et miski seal on mulle kasulik, mind ei veena. Ma mäletan oma koduste suhet alkoholisse. Mul ei keelatud veini proovida, pigem õpetati, millisest klaasist seda tuleks juua. Õpetati ikka, mis sobib millega. See hoidis ära, et ma oleks kuskil salaja ja iseenda tarkusest hakanud kõike proovima. Paraku paljud just nõnda ju teevadki. Ka meeldivad mulle kohalikud asjad.

Ükskõik, kuhu maailma otsa ma satun – püüan alati süüa ja juua kohalikke asju. Kõik asjad on parimad seal, kus on nende juured, ajalugu ja tooraine. Kõik on läbi imbunud neist inimestest ja ümbrusest. Istuda Šotimaal rannas kivil viskiga on midagi muud kui juua seda hiljem kodus. Kuigi teades kohta, kus ja kuidas miski tehtud on, saab ka maailmas rännata, ilma kodust lahkumata. Aga selleks peab olema joogil kodumaa, mida paraku paljudel nö globaalsetel napsudel enam ei ole.

Eesti tippbaarmen Haim-Vital Grinfeld: vesi on kõige parem jook

Eesti parimate baarmenite hulka kuuluv Haim-Vital Grinfeld leiab, et vesi on suurepärane jook, millest saab valmistada imelisi alkoholiga ja alkoholivabu kokteile, kuid kindlasti tuleks seda juua alkoholi tarbimise kõrvale.

Grinfeldi hinnangul võiks kõikides baarides olla saadaval tasuta vesi, et alkoholi juues saaksid inimesed teha pausi ja kosutada oma organismi. “Tänaseks pakutakse väga paljudes baarides tasuta vett ning minu arvates on see äärmiselt kasulik ja kliendisõbralik tava,” lausus ta. Kui aga vett ei ole baaris pakutud, soovitab Grinfeld seda ise baarmenilt küsida.

Grinfeld lausus, et inimesed sageli kardavad ise vett küsida, seda eelkõige Euroopas. “Euroopas on nii, et inimesed hakkavad mõtlema, et ma olen rumal, kui ma küsin,” lausus ta. Tema sõnul on aga enam kui loomulik, et alkoholi juues tuleb vahepeal puhata ja vett juua, mistõttu vee küsimine ei tohiks olla üldsegi ebamugav.

Nendele, kes ei tarbi baaris vett hoopis seetõttu, et tavalise vee joomine tundub igav, soovitab Grinfeld küsida baarmenilt näiteks mokteili ehk veebaasil valmistatud alkoholivaba jooki. Mokteil võib koosneda paljudest erinevatest komponentidest, kuid soovi korral ka mõnest üksikust lisandist, et muuta vee joomine põnevamaks. Sellisel juhul sobib mokteil ka hästi alkoholi kõrvale, et hoida kehas tasakaalu ja vältida liiga kiiret joomist.

“Alkoholi tuleks tarbida mõõdukalt ja seda nautides, kuid tarbimiseks sobilik aeg sõltub juba täpsemalt sellest, millise alkohoolse joogiga on tegu,” nentis Grinfeld. Ta tõi näitena välja, et klassikalise martiini joomisaeg võiks olla 15–17 minutit, samas kui long drink’i puhul oleks see 10–15 minutit. Sellisel juhul säilivad joogi maitseomadused ning jääb ka piisavalt aega, et jooki nautida. “Iga alkohoolse joogi vahele tuleks aga teha väikene paus, mille jooksul näiteks suhelda ja juua vett,” lisas Grinfeld.

Enda maitseeelistustest rääkides ütles Grinfeld, et alkohoolsete jookide puhul eelistab ta klassikalisi 2–3 komponendiga jooke, milles on kindlasti ühe komponendina sees vesi. “Vesi on kõige parem jook, mis sobib nii alkoholiga segatuna kui ka eraldiseisva joogina väga hästi,” lausus ta.

Lugu ilmus aastal 2017 Delfis.

Joel Ostrat: vee pakkumine alkoholi kõrvale on ühiskonnas teed rajav samm

Ligi paarkümmend Tartu baari ja söögikohta on liitunud kampaaniaga “Kui võtad, võta vett vahele”, mille eesmärk on edendada vastutustundlikku ja teadlikku alkoholitarbimiskultuuri Eestis ning vähendada alkoholi liigtarbimisest tekkivaid kahjusid. Tartu suurim restoraniärimees Joel Ostrat peab seda ühiskonnas teed rajavaks sammuks.

Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu algatatud kampaaniaga liitumisel nõustuvad baarid ja toidukohad pakkuma klientidele alkoholi kõrvale tasuta joogivett. Ostrat selgitas, et kuigi baaripidajad võivad kartuses kaotada käivet liikumisega esialgu mitte kaasa minna, on veejoomine baarides peagi nii elementaarne, et baaridel saab olema raske seda tava eirata.

“Tasuta joogivee pakkumine alkoholi kõrvale on meie ühiskonnas teed rajav samm,” ütles Ostrat. “On rõõm näha, et nii Tartus kui mujal on Eestis on baarid, kohvikud ja restoranid üha enam astumas vastutustundliku alkoholitarbimise toetamise teele. Juba praegu oskavad paljud inimesed tasuta joogivett küsida ja baarid seda pakkuda. On vaid aja küsimus, mil see positiivne suund muutub valdavaks.”

Ostrati sõnul võimaldab vee pakkumine inimestele aeg-ajalt meelde tuletada, kuidas juua mõistlikumalt ja mõõdukamalt. “Iga väike muutus või liigutus mõtlemise suunas, et alkoholitarbimine saab olla mõistlik ja intelligentne tegevus, teeb meid paremaks,” nentis ta. Just sellest lähtuvalt pidaski ta vajalikuks liita oma baarid kampaaniaga “Kui võtad, võta vett vahele”.

Vesi aitab Ostrati hinnangul tunda end hommikul pärast pidu oluliselt tervema ja energilisemana.

“Vee joomine alkoholi vahele tähendab, et oled värskem, päev on helgem, jõuad kõike teha ning ka järgmist päeva nautida,” märkis Ostrat. Selleks ei tohiks aga tema sõnul õhtu jooksul tarbitud alkoholikogus olla kunagi suurem kui tarbitud veekogus. “Sinu pidu ei jää seetõttu pidamata, mitte midagi ei jää tegemata!” rõhutas Ostrat.

Lisaks organismi vedelikupuuduse leevendamisele tähendab vee joomine Ostrati hinnangul väikest pausi, mille käigus saab tunnetada piiri ja otsustada, kas on ikkagi soovi juua järgmine klaas alkohoolset jooki või mitte.

“Baari minnes on lihtne ennast unustada ja harjumus on juba selline, et baaris istudes peab pudel või klaas käes olema – see ongi aga koht, kus inimene võib kergesti eksida ja tarbida alkoholi rohkem kui tahaks või mõistlik on,” arutles Ostrat ja lisas, et veejoomine aitaks seda olukorda parandada.

“Ei tohi olla nii, et alkoholi joome ainult selleks, et purju jääda,” märkis Ostrat. Ta soovib, et alkoholi tarbitaks kultuursemalt ehk mõõdukamalt ja seda nautides. Sellest tulenevalt hindab ta kõrgelt baarmeneid, kes märkavad vajadusel piirata kliendi alkoholitarbimist. “See on väga positiivne, kui baarmen pakub vahelduseks hoopis klaasi vett!”.

Lugu ilmus aastal 2017 Tartu Postimehes.

Priit Palk: probleem pole alkoholis vaid ületarbimises

Tallinnas asuva baari Shvips omanik Priit Palk näeb Eesti elanike alkoholi tarbimisharjumusi vahetult ja lähedalt. Nii selle helgemaid kui tumedamaid külgi. Mõistlikum ja teadlikum alkoholitarbimiskultuur aitaks mitmeid ebameeldivusi ennetada ning baarid ise saavad selle nimel astuda olulisi samme.

“Rääkides alkoholist, unustame sageli, et me ei peaks muret tundma niivõrd selle pärast, mis asub pudelis, kuivõrd selle pärast, kuidas inimene seda tarvitab,” ütles Palk. “Alkohol muutub probleemseks siis, kui seda tarbitakse ülemäära suures koguses, liiga kiiresti ja liiga tihti.”

Palk toonitas, et me ei peaks keskenduma keeldudele ja käskudele või radikaalsele alkoholist loobumisele lühema perioodi jooksul. Selline käitumine ei anna oodatud positiivset mõju, kui inimesed ei õpi muul ajal alkoholi targemini tarbima. Kultuurimuutus aga nõuab paljude osapoolte koostööd.

Selleks, et alkohol ei muutuks inimese vaenlaseks, tuleb Palgi sõnul järgida paari lihtsamat rusikareeglit. Esiteks, alkoholi juues tuleks organismi kosutada veega. Palgi baar Shvips on liitunud kampaaniaga “Kui võtad, võta vett vahele”, mis tuletab baari külalistele meelde, et parema enesetunde ja õhtu nimel on alkoholi kõrval oluline tarbida vett. Palk märkis, et baar on vee joomist alati propageerinud ning tema hinnangul võikski see olla osa alkoholikultuurist.

“Alkoholi tarbides vee joomise kõige suurem eelis on see, et vesi aitab pidu kauem nautida ja tunda ennast hommikul värskemana,” ütles ta. “Hoolitseme alati selle eest, et inimestel oleks võimalik tarbida tasuta joogivett ning külalised hindavad seda.”

Teiseks rõhutas Palk, et alkoholi juues tuleb jääda tarbimisel selliste koguste juurde, mis ei riku enda ega teiste tuju või tekita alkoholi tarbinud isikule kehva tervislikku seisundit. Alkoholi ületarbimine ongi tema hinnangul see, mis teeb alkoholist kurjakuulutava joogi, samas kui mõõdukad kogused aitavad luua positiivset meeleolu ja pakkuda maitseelamusi.

Palk tõdes, et mõõdukas alkoholitarbimine on ka tema kui baaripidaja huvi, hoolimata sellest, et baar teenib müüdud alkoholi pealt tulu. Palgi sõnul töötab baarmen mõnes mõttes nagu kohtunik, kes peab otsustama, kas täiendav klaas alkoholi võib tekitada kliendile endale või teistele baari külalistele ebamugavusi.

“Seal on kaks lähenemist: sa kas hoiad oma mängu kontrolli all või sa müüd nii palju kui jõuad. Ühtepidi on see äri, aga teistpidi tuleb ikkagi vaadata, et pikas perspektiivis oleks baaris meeldiv keskkond, kuhu külastajad tahaksid tagasi tulla,” ütles ta.

Palgi sõnul on positiivset muutust inimeste tarbimisharjumustes märgata. Inimesed eelistavad üha enam juua pigem vähem ja kvaliteetseid jooke, näiteks käsitööõlut tavalise õlle asemel. Tema hinnangul on alkoholitarbimises oluline erinevus ka põlvkondade vahel. “Kui see põlvkond ära kaob, kes mäletab, kuidas viinavõtmine 200 grammi kaupa käis, tuleb juba iseenesest selline seltskond, kes võib-olla hakkab alkoholi teistmoodi nautima,” märkis ta.

Palk tõdes, et eeskuju annavad aga ikkagi eelnevad põlvkonnad, mistõttu peab alkoholikultuuri teadlikult ja järjekindlalt kujundama selles suunas, et inimesed oskaksid tarbida mõõdukamalt ja teadlikumalt.

Lugu ilmus aastal 2017 Päevalehes.